kui taiesti aus olla ei ole vahepeal pea midagi juhtunud. olen rahulikult elurutmi sisse sulanud ning tegelen hoolikalt oppimise ja muidu oelda nii sama olemisega. ilmad lahevad siin uha soojemaks ning hakkan vaikselt siinset suve juba taitsa kartma.
samas igatsen ikkagi eestit ka, kodu tallinnas, ulikooli tartus, zavoodi ohtuid ja vana IT kooli tagust ja koike mis nendega kaasneb, kevadist pirogovi ja mauruses istumist, narva mnt 89-t, raamatukogus istumist ja lugemist ning suvilas olemist voi nadalavahetuse veetmist kuskil suvilas koos monusa seltskonnaga. kuid hakkasin siin ukspaev just motlema, et varsti olen suurias pea kaks kuud olnund, mis pohimotteliselt on kolmandik kogu poolest aastast ja olen kohaliku olustikku pealispinda vaid kraapinud ja varsti tuleb tagasi koda tulla. mulle siiralt meeldib siin, hakkan vaikselt ka keelest ja asjadesst aru saama, enam ei touse iga hommik kell 5 ules, kui mosee uurgama hakkab. ja onneks pean tunnistama, et vorreldes koduigatsusega, mis mul saksamaal oli ei ole preagune miskit hullu, voib-olla selleparast, et olen vanem ja kogu asja juba labi elanud, voib-olla kuna praegu on mul vahemalt pea alati midagi teha, kas oppimine, trenn, internet, voi sopradega kaartide tagumine ja olle ruupamine, viimane on kindlasti palju aidanud, kuigi keele oppele see kasuks ei tule, kui ma pidevalt inglise keeles suhtlen, aga vahemalt mul on endal hea olla.
nii palju motetest…
vadalavahetusel kaisin natuke soppamas, riiete tagavara taiendamas ja tiba ullatas mind, et, erinevalt eestist, ei ole mul siin vaga suuri probleeme, puksid sain kohe esimesest ettejuhtuvast poest ning kingad leidsin ka suhteliselt kiiresti, mis minu jalanumbrit arvestades on hea tulemus, lisaks ostsin veel kaks kena sarki ja kogu kupatuse eest maksin kokku umbes 600 krooni, nii et voib rahule jaada.
punkti eesti kontosse tuleb aga kanda palju kiidetud innovaatilisuse eest – tegin just asja ara oma tulumaksudeklaratsiooni, mis ei votnud aega rohkem kui 5 minutit (ka selleparast, et ega ma palju tood just eelmisel aastal ei teinud)
ja ma tean, et kinnitasin varem, et siinne toit on suureparane jne, kuid praeguseks hetkeks on see mind parajalt ara tuutanud ja selle asemel proovi ise kokata, aga ma ei oska kohaike maitseainete ja muude asjadega suurt ringi kaia, nii et kaib uks suur katse eksituse meetodi proovimine, mille tulemused ei ole alati koige geniaalsemad…
aga nii palju tanaseks
March 25, 2009 at 4:48 pm |
Osta poest kolm muna (kana, mitte kitse) löö need kaussi segamini. Osta poest vorsti (tavalist, mitte kitse), paprikat, juustu, sinki. Tükelda vorst, paprika ja sink võimalikult väikseks. Kui soovid võid kõik enne pannil ära praadida (PEALE MUNADE, need las olla kausis) Siis pane kõik komponendid munadega kokku ja sega ära. Võid ka natuke piima juurde panna, et toitu pikendada (loe: toitu tuleb rohkem) siis kui kõik on kokkusegatud lisa 1.5 teelusikatäit soola ja pipart ja sega see samuti segamini. aja pann kuumaks. pane pannile õli. kui pann on kuum, siis vala kogu kupatus pannile. lase 45 seki täiskuumusega küpseda ja siis võta kuumust poole vähemaks. Võta juust, lõike sealt endale nii suured viilud kui ise tahad ja aseta need ilusti pannile oma selleks ajaks loodetavasti juba poolküpse olluse peale. küpseta edasi. Vahepeal võid pannilabidaga põhja alt läbi tõmmata, et su ollus ei kõrbeks panni külge.
Nii..kui juust juba natuke on sulanud, siis võta pannilabidas ja keera pool oma ollusestteise poole peale. nö. voldi ühe korra kokku. Siis lase tal edasi küpseda.
Kui juba paistab, et mõlemad pooled on läbi küpsenud ja juust on ilusti ära sulanud, siis võta kuumus maha ja tõsta oma ollus taldrikule.
Selle asja nimi on omlett. Antud retseptiga ei saa mööda panna. tulemus läheb iga korraga paremaks. kui esimene kord kõrbema läheb, siis teinekord oled juba targem
Tervitustega,
Indrek
March 27, 2009 at 6:06 pm |
vana IT kooli nurgatagune ütles eile, et ilma Markota ei ole vaidlusi. Millest on imelikku moodi kahju